Vastutusotsuse rakendamine korrastab ärikliimat

Tänane Äripäev kirjutab ringkonnakohtu vastsest otsusest, mille kohaselt peab tänaseks äriregistrist kustutatud Liiwi Heliisi juhatuse liige Aivis Ohtla isiklikust rahakotist tasuma ligi pool miljonit eurot salaviinaga äritsemise eest ja maksmata maksude katteks.Vastutusotsuse rakendamine on teretulnud lahendus, kui ettevõtte juhatuse on tahtlikult ja teadlikult teinud nn pahatahtlikke otsuseid. Eelmisel aastal sai maksuamet juurde õigusi, mis aitavad skeemitajate elu kibedamaks muuta, ning vastutusotsuse rakendamine on võimalus seda teha.

Äripäeva meelest on tegemist õige lähenemisega: mida isiklikum on vastutus, seda adekvaatsemalt see toimib. Ettevõttesse puutuvaid otsuseid langetavad konkreetsed inimesed ning on õiglane, et oma kohustuste täitmata jätmise või seaduserikkumise tee valimise korral toimib isiklik vastutus, millest hilisem juhatuse liikme kohalt taandumine ei vabasta. Teadlikult tehtud otsus makse mitte maksta on kahtlemata üks selliseid. Ka salakaubandusega tegelemine on selgelt teadlik valik, st midagi, mis ei juhtu kogemata.

Ligi poole miljoni eurose vastutusotsuse pälvinud Ohtla muidugi nii ei arva ning küllap tal on mõttekaaslasi. Ikka on maksmata maksudes süüdi masu või tundub, et riigiettevõtteid koheldakse kuidagi teistmoodi kui eraettevõtteid. Tegelikult kehtivad seadused ühtemoodi nii era- kui ka riigiettevõtte suhtes. Tõsi, riigiettevõtete suhtes ei ole vastutusotsust senimaani rakendatud.Ositi on see eeldatavasti seotud maksuhalduril lasuva tõendamiskohustusega. Vastutusmenetlusse puutuvate kaasuste kohtuliku uurimise algatus tuleb maksu- ja tolliametilt ning see algatus tehakse juhul, kui kolmanda isiku vastutusotsuse aluseks olevad asjaolud on kohtuprotsessi seitud. Ohtla tegevus Liiwi Heliisi eesotsas 1997-2011 on põhjalikult dokumenteeritud ka ajakirjanduses.

Siinkohal on oluline vahet teha äriliselt ebaõnnestumisel ja teadvalt pahatahtlikul käitumisel. Ärilist ebaõnnestumist ei tohi seaduse jõuga karistada ning seda ei tehtagi. Juhatuse liikme isiklik vastutus tekib aga juhul, kui ta on oma kohustused teadlikult täitmata jätnud või neid vääriti täitnud.

Lihtsa põhimõtte „Kui otsustad, siis vastuta“ toimimine ettevõtluses hoolitseb ettevõtluskeskkonna tervise eest ning annab olulise panuse salakaubanduse väljajuurimisse. Samuti kahandab see võimalust võlgadesse sattunud ettevõtte kinnipanekuga uuesti puhtalt lehelt alustada või pidada korraga mitut ettevõtet maksude maksmata jätmise eesmärgil. Maksuhaldur on vastutusotsuseid algatanud juba alates 2007. aastast juhtudel, kus ühel isikul on mitu ettevõtet ning menetluse käigus ilmneb ärimudel, milles üks äriühing hoitakse võlavaba, teised aga võlas. Sellise nähtuse kadumine on kõigi ausate ettevõtjate huvides.

Mida ühemõttelisem on arusaam, et seadused on ühtemoodi täitmiseks kõigile, seda tervem on riigi ettevõtluskeskkond. Maksmata maksud või salakaup annavad ju ebaausa konkurentsieelise, mida ei tohi sallida. Peale riigi kantava rahalise kahju on sündival kahjul moraalne mõõde. Aus ettevõtja on nõus alla jääma ausas konkurentsis, ent mitte mängus, kus kasutatakse keelatud võtteid.